• Naise vaagnapõhi & vaagnapõhjalihased 

Lae alla pdf materjal (poster)

Naise vaagen on tugev luuline struktuur. Vaagnas asuvad vaagnaorganid – kusepõis, emakas ja pärasool, mis omakorda on seotud uriini hoiustamise ja väljutamisega, vahekorra võimaldamise ja raseduse kandmise/sünnitusega ning soole tühjendamisega. Vaagnapõhjalihased, nagu nende nimetus viitab, asuvad vaagna põhjas. Lihaste ülesandeks on nt toetada vaagna organeid, tagada muretud tualetitoimingud ning rahulolekus ja füüsilisel pingutusel “lekkekindlus”, samuti võimaldada naudingut pakkuv seksuaalvahekord.
Vaagnapõhja “probleemide” all mõeldaksegi kaebuseid seoses põie- ja soolekontrolli ning seksuaalfunktsiooniga. Vaagnapõhjalihaste treeningut soovitavad günekoloogid, ämmaemandad ja füsioterapeudid tavaliselt esimese lahendusena vaagnapõhja tervise säilitamiseks ja taastamiseks.

Vaagnapõhja piirkond on küll väike ala, kuid probleemide korral on mõju naise elukvaliteedile suur. Väga sageli on mõjutatud naise enesekindlus, füüsiline aktiivsus või intiimsuhted partneriga.

Peamised vaagnapõhja seisundid günekoloogide ja vaagnapõhja füsioterapeutide vaatenurgast on:

1. Allavajed – vaagnaorgani(te) allavajumine oma kohalt tuppe või tupest välja
2. Pidamatused – erinevad põie- ja soolekontrolli häired
3. Valuseisundid – valu vaagna(põhja) piirkonnas

Miks tekivad vaagnapõhjahäired nagu pidamatus, vaagnaorgani(te) allavaje ja valu?

Vaagnapõhjahäired seostatakse sageli (riskifaktorid):

• raseduse ja sünnitusega (vaagnapõhja struktuuride ülevenitus)
• vaagnapõhja traumadega nt günekoloogilised OP-id või vaginaalse sünnituse aegsed rebendid / lõiked / instrumentide kasutamised,
• menopausiga ja üldiselt vananemisega,
• kroonilise kõhukinnisusega,
• ülekaaluga,
• sagedase köhimisega, mis võib olla seotud haiguse või suitsetamisega,
• teatud haigusseisundite ja ravimitega nt Sclerosis Multiplex,
• regulaarsete raskuste tõstmistega, mis võivad olla seotud intensiivsete treeningute või töö iseloomuga,
• geneetilise eelsoodumusega nt kui lähisuguvõsas on vaagnaelundite allavaje diagnoose
• seoseid leitakse ka üldise tervise ja vaagnapõhja düsfunktsioonide vahel – mõjutab nt depressioon ja ärevus.

 Naistena on meil vaja teadmist, mida saame oma vaagnapõhja tervise heaks ise ära teha.

Teades riskifaktoreid, tuleb need eemaldada või vähenda nende mõju, näiteks:

 Raseduse ajal – rasedusaegne treening (fookus rühil, hingamisel ning kere- ja vaagnapõhjalihastel)
 Sünnituse järgselt – taastusravi või treening kere- ja vaagnapõhjalihaste seisundi taastamiseks
 Günekoloogilised operatsioonid – ettevalmistav treening ja op-i järgne taastusravi
 Menopausiaegne regulaarne (vaagnapõhjalihaste) treening, vajadusel toetavad ravimid
 Kõhukinnisuse vältimine (aitab toitumine, treening, abistavad ravimid, sooletreening, tõhusam istumise asend wc-s)
 Suitsetamise vähendamine või loobumine (köhatustel ja aevastustel kaasata teadlikult vaagnapõhjalihaseid vaagnaorganitele “toetuse” andmiseks (inglise keeles on termin “The Knack”)
 Üle vaadata raskuste tõstmise tehnikad (tõstmise hetkel kaasata vaagnapõhjalihaseid ning hingata välja “The Knack”)
 Geneetiline eelsoodumus või teatud haigused või ravimid, mis põhjustavad vaagnapõhja kaebuseid – regulaarne (vaagnapõhjalihaste) treening

Valikus on erinevaid ravivõimalusi

Vaagnapõhja häirete (põie/soolepidamatus, allavaje, valusündroomid) raviks on erinevaid võimalusi. Raviteekond algab perearstist või eriarstist, kes on spetsialiseerunud naiste kuse- ja suguelundite või päraku ja pärasoolehaiguste diagnostikale ja ravile (nt günekoloog, uroloog, proktoloog). 

Arsti ja patsiendi koostöös valitakse sobivaim ravi. Ravi valikul on olulisel kohal patsiendi elustiil, kehakaal, vanus, suguelu aktiivsus, kaasuvad haigused, samuti tervisest tulenevad vastunäidustused või eelistused teatud meetodite osas. Ravi on üldjuhul kombineeritud. Ravi pikkus ja -tulemus sõltub diagnoosist, raskusastmest, meetodi valikust. Eesmärgiks on täielik tervenemine või kui see ei ole võimalik, tõsta naise elukvaliteeti ja rahulolu vaagnapõhja toimimisega seonduvalt.

Enimlevinud ravivõimalused:

• Nõustamine elustiili harjumuste osas – normaalkaalu saavutamine, mittesuitsetamine, füüsilise aktiivsuse rõhutamine, toitumine, piisav vee tarbimine, alkoholi ja kohvi piiramine, kõhukinnisuse ennetamine, intiimhügieen vms
• Ravimid – suukaudsed, lokaalsed
• Kirurgiline ravi – põie asendit/toimimist korrigeerivad linguoperatsioonid ja mahuainete süstid kustile uriinipidamatuse raviks. Allavajet korrigeerivad tupe- või kõhukaudsed operatsioonid. Päraku ja pärasoole tööd korrigeerivad op-id vms.
• Psühholoogiline abi 
• Füsioteraapia erinevad võimalused vaagnapõhjalihaste funktsiooni taastamiseks
  • Kehaline treening lihasjõu ja liikuvuse mõjutamiseks 
    – sh spetsiifiline (isoleeritud) vaagnapõhjalihaste treening nn Kegel harjutused
    – teisi lihasgruppe või kogu keha kaasav treening
    – lõdvestus vms hingamistehnikad
  • Elektristimulatsioon / biotagasiside (biofeedback) meetod (visuaalne tagasiside ekraanilt vaagnapõhjalihaste töö kohta)
  • Abivahendid – need pakuvad kaebustele leevendust igapäevaselt (pessaar, põietugi, anaaltampoon, Ohnuti surverõngad) või saab kasutada (kodustes tingimustes) toetava treeningvahendina (vaagnapõhja masseerija, dilaatorid või tupe/anaalanduriga biotagasiside ja biofeedback seadmed).
  • Manuaalteraapia või massaažitehnikad
  • Nõustamine harjumuste osas (tõhusamad tualetitoimingud, põie-sooletreening, vaagnapõhja säästvad tõstmise tehnikad vms)

Mittekirurgilised ravimeetodid on alati esimene valik. Invasiivse ravi kasuks tehakse otsus juhul, kui eelnevad mittekirurgilised ravivõtted pole olnud piisavalt efektiivsed.
Olenemata seisundi raskusest on füsioteraapiast alati abi, mis on sobiv kas põhi- või toetava ravina. Alusta arsti ja seejärel füsioterapeudi vastuvõtust. Füsioteraapias tulemuste saavutamine eeldab motivatsiooni ja pühendumist. Üldiselt toimub 3-5 kohtumist 2-6 kuu jooksul. Ennetuse eesmärgil või kergemate kaebuste korral on sobiv ka vaagnapõhja-teemaline PelWell e-kursus.