Füsioteraapia naistele

Vaagnapõhja häired

Operatsiooniarm

Kõhu sirglihase diastaas

Sünnitusjärgne taastumine

Treeningutega taasalustamine

OP-iks ettevalmistus ja taastumine

Vaagnapõhja häired

Operatsiooniarm

Kõhu sirglihase diastaas

Sünnitusjärgne taastumine

Treeningutega taasalustamine

OP-iks ettevalmistus ja taastumine

Lehekülg on täienemisel

Vaagnapõhja häired võivad tekkida raseduse, sünnituse, günekoloogiliste operatsioonide või menopausi tagajärjel. Vaagnapõhja häired halvendavad elukvaliteeti ja raskendavad nii tööl käimist kui ka hobidega tegelemist, aga füsioteraapiaga saab vaagnapõhjalihaseid treenida ning seeläbi sümptomeid leevendada.

Armide tekkimine on meie keha loomulik vastus koekahjustusele- naha arm lõikuse või trauma järgselt, lihase sees armistumine rebendi järgselt. Mõned armid paranevad ise ja ei vaja eraldi käsitlemist, kuid armistumisega võib kaasneda ka täiendavate liidete tekkimist erinevate koe kihtide vahel. Armiravi tulemus on enamasti nähtav juba esimese teraapiaga ning avaldub peamiselt läbi armi pehmenemise ning jäikustunde ja valu vähenemise. Teraapiakordade arv ja kestvus on individuaalne ning sõltub eelkõige kliendi kaebustest ning keha reaktsioonist teraapiale.

Kõhu sirglihase diastaas ehk lahknemine on seisund, kus kõhusirglihase keskel, kus paikneb kõhuvalgejoon, on toimunud laienemine ning valgejoone sidekoelise struktuuri venimine. Seisund esineb tavapäraselt raseduse ajal ning sünnitusjärgselt. Raseduse ajal tekkiv kõhu sirglihase diastaas on lapseootel naiste seas väga laialt levinud probleem, seda esineb 30-70%-l rasedatest naistest. Vaagnapõhjaliste treenimine koos kõhuristilihase treenimisega on väga oluline diastaasi ravimisel.

Sünnitusjärgne füsioterapeutiline hindamine võimaldab naistele anda individuaalset tagasisidet, kuidas kiiremini sünnitusest taastuda, igapäevaellu naasta ja/või treeningutega alustada. Raseduse ajal lasub suur koormus vaagnapõhja lihastel, mille tulemusel venitatakse need välja. Tihti kogeb naine, et pärast sünnitust põhjustavad hüppamine, köhimine, jooksmine, aevastamine ja naermine uriinileket. Füsioterapeut õpetab harjutusi, kuidas need lihased taas toonusesse saada.

Treeningutega (taas)alustamine võib olla kergelt hirmuäratav. Teadmatult treenimine võib põhjustada vaagnapõhja sümptomite ja valude ägenemist. Füsioerapeut aitab alustada lihtsamatest baasharjutusest, et järk-järgult treenides keha koormustega harjuks.

  • Enne operatsioone on aitab füsioterapeut alustada vajalike harjutustega, mis kiirendavad operatsioonist taastumist
  • Pärast operatsioone ja traumasid ning raskeid haigusi aitab füsioterapeut taastumisega (oluline on õigeaegselt hakata tegema harjutusi, et taastada tervise endine seisund ja valuvaba liikumine).

Naiste tervise füsioteraapia/ kõhu-vaagnapõhja füsioteraapia

Igapäevaselt me selle peale ei mõtle, kuid naise tervise seisukohalt on kõhu- ja vaagnapõhjalihastel täita väga tähtis roll – tagada adekvaatne kõhupressi funktsioon tegevustel, mis nõuavad kehalt füüsilist pingutust ning võimaldada probleemideta urineerimine, soole töö ning seksuaalne erutus. Sageli võetakse vaagnapõhja probleeme kui vanuse suurenemisega seotud paratamatust ning ei otsita õigel ajal abi.

Enamlevinud kaebused, millega füsioterapeudi poole pöörduda on:

Vaagnapõhja spetsiifiline:

  • Tahtmatud lekked (uriini-, rooja-, ja kõhugaasilekked) järsul või pikemat pingutust nõudvatel tegevustel (raskuse tõstmine ja kandmine, köhimine)
  • Raskused urineerimisel, soole tühjendamisel, pidev kõhukinnisus või sage urineerimise soov
  • Raskus- või ebamugavustunne tupes
  • Valu suguelundite piirkonnas, valu seksuaalvahekorraga seonduvalt

Kõhupiirkonna spetsiifiline või muu (võib kaasuda ka vaagnapõhja kaebus):

  • (Keisri) armi piirkonna valutorked, tundetus, liikuvuse piiratus, “kiskumine”
  • Valud alaselja, ristluu, õndraluu ja häbemeluu piirkonnas
  • Sünnitusjärgselt ei ole kõhu piirkond taastunud ning kaebused, mis tekkisid sünnituse järgselt on jäänud püsima ka veel aastaid hiljem.

Oled samuti oodatud vastuvõtule, kui oled läbi teinud mõne kõhupiirkonna operatsiooni (nt laparoskoopilised op-id, avatud (günekoloogilised) lõiked, kõhuplastika) ja soovid nõustamist taastumise osas.

Füsioterapeut tegeleb kõhu- ja vaagnapõhja lihaste häirete tuvastamise ja seejärel funktsiooni taastamisega kasutades selleks peamiselt kehalisi harjutusi ja manuaalseid võtteid. Füsioteraapias tulemuste saavutamine eeldab motivatsiooni ja pühendumist, nii juhendatud koostöötamise näol kui ka iseseisvalt treenides.