Naiste tervise füsioteraapia

Vaagnapõhja häired

Operatsiooniarm

Kõhu sirglihase diastaas

Sünnitusjärgne taastumine

Treeningutega taasalustamine

OP-iks ettevalmistus ja taastumine

Vaagnapõhjahäired

Operatsiooniarm

Kõhusirglihase diastaas

Sünnitusjärgne taastumine

Treeningutega taasalustamine

OP-iks ettevalmistus ja taastumine

Igapäevaselt me selle peale ei mõtle, kuid naise tervise seisukohalt on kõhu- ja vaagnapõhjalihastel täita väga tähtis roll – tagada adekvaatne kõhupressi funktsioon tegevustel, mis nõuavad kehalt füüsilist pingutust ning võimaldada probleemideta urineerimine, sooletöö ning seksuaalne erutus. Sageli võetakse vaagnapõhja probleeme kui vanuse suurenemisega seotud paratamatust ning ei otsita õigel ajal abi.

Peamised naiste tervise seisundid günekoloogi ja vaagnapõhja füsioterapeudi vaatenurgast on: 

1. Allavajed – allavaje võib haarata korraga ühte või mitut vaagnaelundit (emakat, kusepõit, pärasoolt, emaka eemalduse järel ka emakakaela- või tupekönti, kusitit). Üks või mitu vaagnas asuvat organit on oma tavapärasest kohast nihkunud ning vajunud tuppe või tupest välja. Kaebusena võib naine märkida raskus- või ebamugavustunnet tupes. Samuti raskusi urineerimisel, soole tühjendamisel, pidevat kõhukinnisust, tahtmatut lekkimist või sagedast urineerimise soovi.

2. Pidamatused – põie- ja soolekontrolliga seotud “lekkimised” (erinevad vormid). Kaebuseks on tahtmatud lekked (uriini-, rooja- ja kõhugaasilekked) järsul või pikemat pingutust nõudvatel tegevustel / treeningus (nt raskuse tõstmine ja kandmine), ka köhimisel, naermisel ja aevastamisel. Samuti äkiline urineerimistung (ja kohene leke), sage urineerimise soov.

3. Valuseisundid – krooniline vaagnapiirkonna valu, mis võib segada igapäevaselt istumist, liikumist, valulik võib olla suguelundite puudutamine või vahekord.

Eelpool nimetatud seisundite korral on esmalt vajalik naistearsti külastus, kus arst määrab vajaliku ravi nt ravimid, elustiili soovitused, kirurgiline sekkumine ja füsioteraapia.

FÜSIOTERAAPIA keskendub ennetusele, kaebuste süvenemise vältimisele ja ravile. Füsioterapeudina tegelen kõhu- ja vaagnapiirkonna lihaste häirete tuvastamise ja seejärel funktsiooni taastamisega. Vaagnapõhja häireteta toimimises omavad rolli ka teised vaagna külge kinnituvad lihased, sidemed ning lihaseid tööle panevad närvid ning probleemide korral võivadki sageli olla haaratud erinevad struktuurid. Allpool nimetatud sekkumistega saab mõjutada lihaste tööd ja keha funktsioneerimist ning kutsuda esile soovitud muutuseid (kaebuste vähenemine / süvenemise vältimine / kadumine). Samuti toetab füsioteraapia naise seisundit ja ravi ka medikamentoosse või kirurgilise sekkumise korral.

Erinevad füsioteraapia võimalused on näiteks:

  • Kehaline treening lihasjõu ja liikuvuse mõjutamiseks sh

    • spetsiifiline (isoleeritud) vaagnapõhjalihaste treening nn Kegel harjutused

    • teisi lihasgruppe või kogu keha kaasav treening

    • lõdvestus vms hingamistehnikad

  • Elektristimulatsioon / biotagasiside

  • Abivahendid vaagnapõhjalihaste töö mõjutamiseks või igapäevaelu toetamiseks

  • Manuaalteraapia või massaažitehnikad

  • Nõustamine (elustiili)harjumuste osas (nt liikumine / toitumine, tõhusamad tualetitoimingud, põie- ja sooletreening, vaagnapõhja säästvad tõstmise tehnikad)

Kasutan oma töös vaagnapõhjalihaste manuaalseks hindamiseks PERFECT skaalat. Selle järgi saan hinnata erinevaid näitajaid nagu vaagnapõhjalihaste maksimaalset, kiirus- ja vastupidavusjõudu, lõdvestusoskust, koordineeritust, toonust. Lisaks hindan rühti, liikuvust, hingamismustrit ning kõhulihaste tööd erinevatel harjutustel. Soovi korral hindan ultraheliga kõhulihaste vahet ehk diastaasi. Vastavalt naise eesmärkidele ja tulemustele annan soovitused ja koostan tegevuskava. 

Mitmekülgne ja järjepidev treening on vajalik vaagnapõhjalihaste järk-järguliseks tugevdamiseks ning lõppkokkuvõttes soovitud tulemuste saavutamiseks. Kui füüsiline treening põhjustab vaagnapõhjaga seotud kaebuseid või soov on ennetuse eesmärgil vaagnapõhjalihaseid tugevdada, tuleb teha “vaagnapõhja spetsiifilist” treeningut ja harjutustesse teadlikult kaasata vaagnapõhjalihaseid. Samuti on vaja teadmist, mida igapäevaselt oma harjumustes muuta. Füsioteraapias tulemuste saavutamine eeldab motivatsiooni ja pühendumist, nii juhendatud koostöötamise näol kui ka iseseisvalt treenides.

Oled oodatud vastuvõtule! Esmane tasuline vastuvõtt on 70 eurot ja korduv vastuvõtt 45 eurot (teenusele registreerimine:  www.vivliving.ee/broneeri

Kui on huvi omas tempos omandada põhiteadmised vaagnapõhja toimimise kohta ning teha kodustes tingimustes vaagnapõhjalihaste treeningut (kas siis ennetuse eesmärgil või kergemate kaebuste kontrolli alla saamiseks), võib Sulle sobida PelWell vaagnapõhja e-kursus www.kruusmagi.ee/pelwell. Kursuse on heaks kiitnud Eesti Füsioterapeutide Liit. Kursuse hind on 95 eurot.

 

Igapäevaselt me selle peale ei mõtle, kuid naise tervise seisukohalt on kõhu- ja vaagnapõhjalihastel täita väga tähtis roll – tagada adekvaatne kõhupressi funktsioon tegevustel, mis nõuavad kehalt füüsilist pingutust ning võimaldada probleemideta urineerimine, sooletöö ning seksuaalne erutus. Sageli võetakse vaagnapõhja probleeme kui vanuse suurenemisega seotud paratamatust ning ei otsita õigel ajal abi.

Peamised naiste tervise seisundid günekoloogi ja vaagnapõhja füsioterapeudi vaatenurgast on: 

1. Allavajed – allavaje võib haarata korraga ühte või mitut vaagnaelundit (emakat, kusepõit, pärasoolt, emaka eemalduse järel ka emakakaela- või tupekönti, kusitit). Üks või mitu vaagnas asuvat organit on oma tavapärasest kohast nihkunud ning vajunud tuppe või tupest välja. Kaebusena võib naine märkida raskus- või ebamugavustunnet tupes. Samuti raskusi urineerimisel, soole tühjendamisel, pidevat kõhukinnisust või sagedast urineerimise soovi.

2. Pidamatused – põie- ja soolekontrolliga seotud “lekkimised” (erinevad vormid). Kaebuseks on tahtmatud lekked (uriini-, rooja- ja kõhugaasilekked) järsul või pikemat pingutust nõudvatel tegevustel / treeningus (nt raskuse tõstmine ja kandmine), ka köhimisel, naermisel ja aevastamisel. Samuti äkiline urineerimistung ja kohene leke.

3. Valuseisundid – krooniline vaagnapiirkonna valu, mis võib segada igapäevaselt istumist, liikumist, valulik võib olla suguelundite puudutamine või vahekord.

Eelpool nimetatud seisundite korral on esmalt vajalik naistearsti külastus, kus arst määrab vajaliku ravi nt ravimid, elustiili soovitused, kirurgiline sekkumine ja füsioteraapia.

FÜSIOTERAAPIA keskendub kaebuste ravile. probleempiirkonna lihaste hetkeolukorra väljaselgitamisele, õigele treeningule, ergonoomiliste tõstmistehnikate juhendamisele, vajadusel abivahendite soovitamisele või nende kasutama õpetamisele ning tervislike elustiiliharjumuste rõhutamisele. Lisaks vaagnapõhjalihastele omavad vaagnapõhja häireteta toimimises rolli ka teised vaagna külge kinnituvad lihased, sidemed ning lihaseid tööle panevad närvid. Seega probleemide korral võivadki sageli olla haaratud erinevad struktuurid. 

Füsioterapeut tegeleb kõhu- ja vaagnapiirkonna lihaste häirete tuvastamise ja seejärel funktsiooni taastamisega kasutades selleks peamiselt kehalisi harjutusi ja manuaalseid võtteid. 

Füsioteraapias tulemuste saavutamine eeldab motivatsiooni ja pühendumist, nii juhendatud koostöötamise näol kui ka iseseisvalt treenides.

Allpool nimetatud sekkumistega saab mõjutada lihaste tööd ja keha funktsioneerimist ning kutsuda esile soovitud muutuseid (kaebuste vähenemine / süvenemise vältimine / kadumine). Samuti toetab füsioteraapia naise seisundit ja ravi ka medikamentoosse või kirurgilise sekkumise korral.

Erinevad füsioteraapia võimalused on näiteks:

  • Kehaline treening lihasjõu ja liikuvuse mõjutamiseks sh

    • spetsiifiline (isoleeritud) vaagnapõhjalihaste treening nn Kegel harjutused

    • teisi lihasgruppe või kogu keha kaasav treening

    • lõdvestus vms hingamistehnikad

  • Elektristimulatsioon / biotagasiside

  • Abivahendid vaagnapõhjalihaste töö mõjutamiseks või igapäevaelu toetamiseks

  • Manuaalteraapia või massaažitehnikad

  • Nõustamine (elustiili)harjumuste osas (nt liikumine / toitumine, tõhusamad tualetitoimingud, põie- ja sooletreening, vaagnapõhja säästvad tõstmise tehnikad)

Kõhupiirkonna spetsiifiline või muu (võib kaasuda ka vaagnapõhja kaebus):

  • (Keisri) armi piirkonna valutorked, tundetus, liikuvuse piiratus, “kiskumine”

  • Valud alaselja, ristluu, õndraluu ja häbemeluu piirkonnas

  • Sünnitusjärgselt ei ole kõhu piirkond taastunud ning kaebused, mis tekkisid sünnituse järgselt on jäänud püsima ka veel aastaid hiljem.

Mitmekülgne ja järjepidev treening on vajalik vaagnapõhjalihaste järk-järguliseks tugevdamiseks ning lõppkokkuvõttes soovitud tulemuste saavutamiseks. Kui füüsiline treening põhjustab vaagnapõhjaga seotud kaebuseid või soov on ennetuse eesmärgil vaagnapõhjalihaseid tugevdada, tuleb teha “vaagnapõhja spetsiifilist” treeningut ja harjutustesse teadlikult kaasata vaagnapõhjalihaseid. Samuti on vaja teadmist, mida igapäevaselt oma harjumustes muuta. 

Oled samuti oodatud vastuvõtule, kui oled läbi teinud mõne kõhupiirkonna operatsiooni (nt laparoskoopilised op-id, avatud (günekoloogilised) lõiked, kõhuplastika) ja soovid nõustamist taastumise osas.

Vaagnapõhjahäired võivad tekkida raseduse, sünnituse, günekoloogiliste operatsioonide või menopausi tõttu. Vaagnapõhja häired halvendavad elukvaliteeti ja raskendavad nii tööl käimist kui ka hobidega tegelemist. Füsioteraapiaga saab vaagnapõhjalihaseid treenida ning seeläbi sümptomeid leevendada

Keisrilõige, kõhuplastika ja günekoloogilised OP-id. Armide tekkimine on meie keha loomulik vastus koekahjustusele- naha arm lõikuse või trauma järgselt, lihase sees armistumine rebendi järgselt. Mõned armid paranevad ise ja ei vaja eraldi käsitlemist, kuid armistumisega võib kaasneda ka täiendavate liidete tekkimist erinevate koe kihtide vahel. Armiravi tulemus on enamasti nähtav juba esimese teraapiaga ning avaldub peamiselt läbi armi pehmenemise ning jäikustunde ja valu vähenemise. Teraapiakordade arv ja kestvus on individuaalne ning sõltub eelkõige kliendi kaebustest ning keha reaktsioonist teraapiale.

Kõhusirglihase diastaas ehk lahknemine on seisund, kus kõhusirglihase keskel, kus paikneb kõhuvalgejoon, on toimunud laienemine ning valgejoone sidekoelise struktuuri venimine. Seisund esineb tavapäraselt raseduse ajal ning sünnitusjärgselt. Raseduse ajal tekkiv kõhu sirglihase diastaas on lapseootel naiste seas väga laialt levinud, seda esineb erinevate allikate põhjal 30-100%-l rasedatest naistest. Sünnitusjärgne taastusravi ja keha tugevdamine harjutustega on parim diastaasi ravi. 

Sünnitusjärgne füsioterapeutiline hindamine võimaldab naistele anda individuaalset tagasisidet, kuidas kiiremini sünnitusest taastuda, igapäevaellu naasta ja/või treeningutega alustada. Raseduse ajal lasub suur koormus vaagnapõhja lihastel, mille tulemusel venitatakse need välja. Tihti kogeb naine, et pärast sünnitust põhjustavad hüppamine, köhimine, jooksmine, aevastamine ja naermine uriinileket. Füsioterapeut õpetab harjutusi, kuidas kõhu- ja vaagnapõhjalihased taas “vormi” saada.

Treeningutega (taas)alustamine võib olla kergelt hirmuäratav. Teadmatult treenimine võib põhjustada vaagnapõhja sümptomite ja valude ägenemist. Füsioterapeut aitab alustada lihtsamatest baasharjutusest, et järk-järgult treenides keha koormustega harjuks. Soovi korral jõusaali baasharjutuskava läbi tegemine ja nõustamine.

  • Enne operatsioone on aitab füsioterapeut alustada vajalike harjutustega. Kere ja vaagnapõhja tugevdavad harjutused, mis sobivad ettevalmistuseks ning kiirendavad operatsioonist taastumist
  • Pärast operatsiooni aitab füsioterapeut taastumisega (eesmärk on taastada tervise endine seisund ja valuvaba liikumine).