Naiste tervise füsioteraapia
Vaagnapõhja häired
Operatsiooniarm
Kõhu sirglihase diastaas
Sünnitusjärgne taastumine
Treeningutega taasalustamine
OP-iks ettevalmistus ja taastumine
1. Sünnitusjärgne kontroll ja füsioteraapia
Füsioterapeudi vastuvõtule on oodatud naised esimesel sünnitusjärgsel aastal, soovituslikult peale ämmaemanda või günekoloogi esmast kontrollvisiiti 6-12 nädalal. Sel perioodil on spontaanne varajane taastumine suuresti toimunud ning naine on võimeline alustama järk-järgulist ja sihipärast treeningut. Varajase kontrolli soovitus põhineb sünnitusjärgse taastumise füsioloogial, mille kohaselt on umbes 6–8 nädalat pärast sünnitust taastunud enamik pehmete kudede struktuursetest muutustest, kuid funktsionaalsed defitsiidid võivad veel püsida.
Sünnitusjärgne kontroll võimaldab naistel saada individuaalset tagasisidet kõhu- ja vaagnapõhjalihaste taastumise kohta, samuti nõu, milliste harjutustega treenimist alustada. Tihti kogeb naine, et pärast sünnitust põhjustavad hüppamine, köhimine, jooksmine, aevastamine ja naermine uriinileket või kõht ei taastu ootuspäraselt. Sünnitusjärgse füsioteraapiakuuri läbimine annab vajalikud teadmised ja harjutused optimaalseks taastumiseks.
Esimene individuaalne vastuvõtt põhineb sünnitusjärgsel füsioteraapia protokollil hinnates spetsiifiliste testide ja aparaatsete meetoditega kõhu- ja vaagnapõhjalihaste hetkeseisu, samuti naise valmisolekut alustada tavatreeningutega. Vastavalt hindamise tulemustele, naise kaebustele või eesmärkidele annab füsioterapeut individuaalsed soovitused. Füsioteraapia näidustuse korral planeeritakse pikemaajalisem, 2 – 4 kuud kestev ravikuur. Ravikuur baseerub kehalistel harjutustel, vajadusel täiendusena aparaatne ravi ja/või abivahendite kasutamine.
Vastuvõtule tulla mugava riietusega, mis võimaldab testide läbiviimist ning ligipääsu kõhupiirkonnale. Vaagnapõhjalihaste seisundi hindamine toimub vaginaalse palpatsiooni teel (menstruatsiooni ajal hindamist ei tehta).
2. Vaagnapõhja füsioteraapia
Vastuvõtule on oodatud naised, kes soovivad infot oma vaagnapõhjalihaste seisundi kohta – kas seoses vaagnapõhja kaebustega või huviga vaagnapõhjalihaseid treenida.
Vaagnapõhjahäired võivad tekkida raseduse ajal; sünnituse järgselt, günekoloogiliste operatsioonide või menopausi tõttu. Vaagnapõhjahäired mõjutavad negatiivselt naise elukvaliteeti, põhjustavad ebamugavust nii tööl olles kui ka hobidega tegelemisel. Füsioteraapiaga saab vaagnapõhjalihaseid treenida ning seeläbi sümptomeid leevendada / ravida.
Vaagnapõhja füsioteraapiat kasutatakse erinevate vaagnapõhja kaebuste korral – põie- või soolekontrolli langus (tahtmatu leke füüsilisel pingutusel, sagenenud urineerimisvajadus, ebamugavused tualetitoimingutel), survetunne tupes või valulik seksuaalvahekord. Samuti günekoloogiliste operatsioonide eelselt ja järgselt vaagnapõhjalihaste funktsiooni toetamiseks.
Füsioterapeut viib läbi vaagnapõhjalihaste seisundi hindamise. Vastavalt hindamise tulemustele, naise kaebustele või eesmärkidele annab füsioterapeut individuaalsed soovitused. Füsioteraapia näidustuse korral planeeritakse pikemaajalisem, 2 – 4 kuud kestev ravikuur. Ravikuur baseerub kehalistel harjutustel, vajadusel täiendusena aparaatne ravi ja/või abivahendite kasutamine.
Enne füsioterapeudi juurde tulemist on väga soovituslik günekoloogi vastuvõtt. Vastuvõtule tulla mugava riietusega. Vaagnapõhjalihaste seisundi hindamine toimub vaginaalse palpatsiooni teel (menstruatsiooni ajal hindamist ei tehta).
Põhilised vaagnapõhjaga seotud kaebused:
- Allavaje – allavaje võib haarata korraga ühte või mitut vaagnaelundit (emakat, kusepõit, pärasoolt, emaka eemalduse järel ka emakakaela- või tupekönti, kusitit). Üks või mitu vaagnas asuvat organit on oma tavapärasest kohast nihkunud ning vajunud tuppe või tupest välja. Kaebusena võib naine märkida raskus- või ebamugavustunnet tupes, samuti valu vahekorra ajal, raskusi urineerimisel või soole tühjendamisel, pidevat kõhukinnisust, tahtmatut lekkimist või sagenenud urineerimise soovi.
- Pidamatus – põie- või soolekontrolliga seotud “lekkimised”. Vaagnapõhjalihaste muutunud seisund võib tuua kaasa tahtmatud ja ootamatud uriini-, rooja- või kõhugaasilekked. Näiteks järsul või pikemat füüsilist pingutust nõudvatel tegevustel (raskuste tõstmine ja kandmine) / sportimisel, ka köhimisel, naermisel ja aevastamisel. Samuti võib olla häiriv sagenenud urineerimise soov või äkki tekkiv tugev urineerimise või sooletühjendamise tung, millega võib kaasuda tahtmatu leke.
- Valuseisundid – vaagnapiirkonna valu, mis võib segada igapäevaselt istumist, liikumist, valulik võib olla suguelundite puudutamine, günekoloogiline läbivaatus või seksuaalne vahekord.
Mitmekülgne ja järjepidev harjutuste sooritamine on vajalik vaagnapõhjalihaste funktsiooni järk-järguliseks taastamiseks ning lõppkokkuvõttes soovitud tulemuste saavutamiseks. Kui igapäevaelu põhjustab vaagnapõhjaga seotud kaebuseid või soov on ennetuse eesmärgil vaagnapõhjalihaseid tugevdada, tuleb teha “vaagnapõhja spetsiifilist” treeningut. Samuti on vaja teadmist, mida igapäevaselt oma harjumustes muuta. Füsioteraapias tulemuste saavutamine eeldab motivatsiooni ja pühendumist, nii juhendatud koostöötamise näol kui ka iseseisvalt treenides.
Oled oodatud vastuvõtule! Täpsem info ja teenusele registreerimine “Kontakti” lehel.
Sünnituse järgne kõhusirglihase lahknemine e diastaas – seisund, kus kõhusirglihase keskel, kus paikneb kõhuvalgejoon, on toimunud sidekoelise struktuuri venimine / õhenemine külgsuunal. See lahknemine võib olla visaalselt nähtav või manuaalselt sõrmedega tuntav “vahena” kõhueesseinas nt harjutust tehes. Seisund esineb tavapäraselt raseduse ajal ning sünnitusjärgselt. Raseduse ajal tekkiv kõhusirglihase diastaas on väga laialt levinud, seda esineb erinevate allikate põhjal 30-100%-l naistest, pigem raseduse lõpukuudel. Sünnitusjärgne taastusravi ehk keha tugevdamine progresseeruvalt taastusharjutustega on parim diastaasi ravi, taastades kõhulihaste funktsiooni ning kõhu väljanägemist. Diastaas loetatakse “tervenenuks” kui on taastunud kere funktsioon (isegi siis kui “vahe” jääb alles, sel juhul nn funktsionaalne diastaas) – ehk adekvaatne kerelihaste jõud ja reageerimine kõhuõõnes tekkivale rõhu tõusule. Ka järjepideva ja õige treeniguga ei ole alati võimalik “vahet” ära korrigeerida, küll aga on võimalik saavutada lame ja treenitud kõht. Kui 1-2 aasta jooksul treenimine + toitumine ei ole andnud kõhu välimuse osas soovitud muutust, on võimalus diastaasi (vahet) korrigeerida ka kirurgiliselt.
Kodune nõustamine on seotud igapäevaste tegevustega, mis toetavad naise edukat taastumist – personaalsed soovitused liikumise mahu osas koos taastavate harjutustega. Mõeldud naistele, kes soovivad koduses keskkonnas läbida taastusprogrammi ning liikuda teadlikumana rühmatrennidesse või jõusaali. Järk-järguliselt keha treenivad harjutused, kus fookus on kere- ja vaagnapõhjalihaste seisundi taastamisel/tugevdamisel. Soovitavalt minimaalselt 3 kohtumist 2-3 kuu jooksul.
Teenust osutan Pärnu linnas.