Naiste tervise füsioteraapia
Vaagnapõhja häired
Operatsiooniarm
Kõhu sirglihase diastaas
Sünnitusjärgne taastumine
Treeningutega taasalustamine
OP-iks ettevalmistus ja taastumine
Igapäevaselt me selle peale ei mõtle, kuid naise tervise seisukohalt on vaagnapõhjalihastel täita väga tähtis roll – tagada nii rahuolekus kui füüsilist pingutust nõudvatel tegevustel adekvaatne organite toetus ja kontrollifunktsioon (nn lekkekindlus), samuti võimaldada probleemideta urineerimine, sooletöö ning seksuaalne vahekord. Sageli võetakse vaagnapõhja probleeme kui vanuse suurenemisega seotud paratamatust ning ei osata otsida õigel ajal abi.
Peamised naiste tervise seisundid günekoloogi ja vaagnapõhja füsioterapeudi vaatenurgast on:
1. Allavaje – allavaje võib haarata korraga ühte või mitut vaagnaelundit (emakat, kusepõit, pärasoolt, emaka eemalduse järel ka emakakaela- või tupekönti, kusitit). Üks või mitu vaagnas asuvat organit on oma tavapärasest kohast nihkunud ning vajunud tuppe või tupest välja. Kaebusena võib naine märkida raskus- või ebamugavustunnet tupes, samuti valu vahekorra ajal, raskusi urineerimisel või soole tühjendamisel, pidevat kõhukinnisust, tahtmatut lekkimist või sagenenud urineerimise soovi.
2. Pidamatus – põie- või soolekontrolliga seotud “lekkimised”. Vaagnapõhjalihaste muutunud seisund võib tuua kaasa tahtmatud ja ootamatud uriini-, rooja- või kõhugaasilekked. Näiteks järsul või pikemat füüsilist pingutust nõudvatel tegevustel (raskuste tõstmine ja kandmine) / sportimisel, ka köhimisel, naermisel ja aevastamisel. Samuti võib olla häiriv sagenenud urineerimise soov või äkki tekkiv tugev urineerimise või sooletühjendamise tung, millega võib kaasuda tahtmatu leke.
3. Valuseisundid – vaagnapiirkonna valu, mis võib segada igapäevaselt istumist, liikumist, valulik võib olla suguelundite puudutamine, günekoloogiline läbivaatus või seksuaalne vahekord.
Eelpool nimetatud kaebuste korral alusta naistearsti külastusest, kus arst valib sobiva ravi (nt ravimid, elustiili soovitused, kirurgiline sekkumine) või suunab / teeb saatekirja sobiva spetsialisti juurde (füsioteraapia vms).
FÜSIOTERAAPIA keskendub ennetusele, kaebuste süvenemise vältimisele ja ravile. Füsioterapeudina tegelen kõhu- ja vaagnapiirkonna lihaste häirete tuvastamise ja seejärel funktsiooni taastamisega. Vaagnapõhja häireteta toimimises omavad rolli ka teised vaagna külge kinnituvad lihased, sidemed ning lihaseid tööle panevad närvid ning probleemide korral võivadki sageli olla haaratud erinevad struktuurid. Allpool nimetatud sekkumistega saab mõjutada lihaste tööd ja keha funktsioneerimist ning kutsuda esile soovitud muutuseid (kaebuste vähenemine / süvenemise vältimine / kadumine). Samuti toetab füsioteraapia naise seisundit ja ravi ka medikamentoosse või kirurgilise sekkumise korral.
Erinevad füsioteraapia võimalused on näiteks:
Kehaline treening lihasjõu ja liikuvuse mõjutamiseks sh
spetsiifiline (isoleeritud) vaagnapõhjalihaste treening nn Kegel harjutused
teisi lihasgruppe või kogu keha kaasav treening
lõdvestus vms hingamistehnikad
Aparaatravi (elektristimulatsioon / biotagasiside)
Abivahendid vaagnapõhjalihaste töö parandamiseks või igapäevaelu toetamiseks
Nõustamine (elustiili)harjumuste osas (nt liikumine / toitumine, tõhusamad tualetitoimingud, põie- ja sooletreening, vaagnapõhja säästvad tõstmise tehnikad)
Kasutan oma töös vaagnapõhjalihaste manuaalsel hindamisel PERFECT skaalat. Selle järgi saan hinnata erinevaid näitajaid nagu vaagnapõhjalihaste maksimaalset, kiirus- ja vastupidavusjõudu, lõdvestusoskust, koordineeritust. Lisaks hindan rühti, liigesliikuvust, hingamismustrit ning kõhulihaste tööd erineva raskusega harjutustel. Vajadusel hindan reaalaja ultraheliga kõhulihaste vahet ehk võimalikku diastaasi. Vastavalt naise eesmärkidele ja tulemustele annan soovitused ja koostan füsioteraapia plaani.
Mitmekülgne ja järjepidev harjutuste sooritamine on vajalik vaagnapõhjalihaste funktsiooni järk-järguliseks taastamiseks ning lõppkokkuvõttes soovitud tulemuste saavutamiseks. Kui igapäevaelu põhjustab vaagnapõhjaga seotud kaebuseid või soov on ennetuse eesmärgil vaagnapõhjalihaseid tugevdada, tuleb teha “vaagnapõhja spetsiifilist” treeningut. Samuti on vaja teadmist, mida igapäevaselt oma harjumustes muuta. Füsioteraapias tulemuste saavutamine eeldab motivatsiooni ja pühendumist, nii juhendatud koostöötamise näol kui ka iseseisvalt treenides.
Oled oodatud vastuvõtule! Täpsem info ja teenusele registreerimine “Kontakti” lehel.
Koduteenus – Sünnituse või operatsioonijärgne taastusravi (alates 6+ nädalat)
Kodune nõustamine on seotud igapäevaste tegevustega, mis toetavad naise edukat taastumist – personaalsed soovitused liikumise mahu osas koos taastavate harjutustega. Mõeldud naistele, kes soovivad koduses keskkonnas läbida taastusprogrammi ning liikuda teadlikumana rühmatrennidesse või jõusaali. Järk-järguliselt keha treenivad harjutused, kus fookus on kere- ja vaagnapõhjalihaste seisundi taastamisel/tugevdamisel. Soovitavalt minimaalselt 3 kohtumist 2-3 kuu jooksul.
Teenust osutan Pärnu linnas (kokkuleppel ka Pärnu lähiümbrus).
Füsioteraapia e-programm
8-nädalane füsioteraapia e-programm PelWell on loodud selleks, et aidata naistel:
- tugevdada oma keha sünnituse järgselt (sh diastaasi korral) ja pärast günekoloogilisi operatsioone
- teha vaagnapõhjalihaste harjutusi, kas ennetuse või taastumise eesmärgil
Kui on huvi omas tempos omandada põhiteadmised vaagnapõhja toimimise kohta ning teha kodustes tingimustes kere- ja vaagnapõhjalihaste treeningut, võib Sulle sobida minu poolt koostatud PelWell e-programm. Soovituslik on läbida esmane vastuvõtt, saamaks personaalset tagasiside ja soovitusi programmi läbimiseks.
E-programmi on heaks kiitnud Eesti Füsioterapeutide Liit.
E-programmi hind on 95 eurot (8 videotreeningut, toetavad pildikavad, E-raamat “Minu vaagnapõhi”, igapäevased nipid ja soovitused).
Vaagnapõhjahäired võivad tekkida raseduse ajal; sünnituse, günekoloogiliste operatsioonide või menopausi tõttu. Vaagnapõhjahäired mõjutavad negatiivselt naise elukvaliteeti, põhjustavad ebamugavust nii tööl olles kui ka hobidega tegelemisel. Füsioteraapiaga saab vaagnapõhjalihaseid treenida ning seeläbi sümptomeid leevendada / ravida.
Keisrilõige, kõhuplastika ja günekoloogilised OP-id. Armide tekkimine on meie keha loomulik vastus koekahjustusele – naha / sidekoe arm lõikuse või trauma järgselt, lihase sees armistumine rebendi või lõike järgselt. Mõned kerged armid paranevad ise ja ei vaja eraldi käsitlemist, kuid tugeva armistumisega võib kaasneda ka liidete tekkimine erinevate koe kihtide vahel. Armiravi eesmärgiks on armi pehmenemine ning jäikustunde ja valu vähenemine.
Diastaas ehk kõhusirglihase lahknemine – seisund, kus kõhusirglihase keskel, kus paikneb kõhuvalgejoon, on toimunud sidekoelise struktuuri venimine / õhenemine külgsuunal. See lahknemine võib olla visaalselt nähtav või manuaalselt sõrmedega tuntav “vahena” kõhueesseinas nt harjutust tehes. Seisund esineb tavapäraselt raseduse ajal ning sünnitusjärgselt. Raseduse ajal tekkiv kõhusirglihase diastaas on väga laialt levinud, seda esineb erinevate allikate põhjal 30-100%-l naistest, pigem raseduse lõpukuudel. Sünnitusjärgne taastusravi ehk keha tugevdamine progresseeruvalt taastusharjutustega on parim diastaasi ravi, taastades kõhulihaste funktsiooni ning kõhu väljanägemist. Diastaas loetatakse “tervenenuks” kui on taastunud kere funktsioon (isegi siis kui “vahe” jääb alles, sel juhul nn funktsionaalne diastaas) – adekvaatne kerelihaste jõud ja reageerimine kõhuõõnes tekkivale rõhu tõusule. Ka järjepideva ja õige treeniguga ei ole alati võimalik “vahet” ära korrigeerida, küll aga on võimalik saavutada lame ja treenitud kõht. Kui 1-2 aasta jooksul treenimine + toitumine ei ole andnud kõhu välimuse osas soovitud muutust, on võimalus diastaasi (vahet) korrigeerida ka kirurgiliselt.
Sünnitusjärgne füsioterapeutiline hindamine võimaldab naistele anda individuaalset tagasisidet kõhu- ja vaagnapõhjalihaste taastumise kohta, samuti nõu, milliste harjutustega treenimist alustada. Raseduse ajal lasub suur koormus kõhu- ja vaagnapõhjalihastel, seetõttu on ka taastumisel fookus nendel piirkondadel. Tihti kogeb naine, et pärast sünnitust põhjustavad hüppamine, köhimine, jooksmine, aevastamine ja naermine uriinileket või kõht ei taastu ootuspäraselt. Sünnitusjärgse füsioteraapiakuuri läbimine annab vajalikud teadmised ja harjutused optimaalseks taastumiseks.
Treeningutega (taas)alustamine võib olla sünnituse või operatsioonijärgselt kergelt hirmuäratav, eriti kui tekivad treeningu ajal või järgselt tervisekaebused. Liiga vara või intensiivselt treenimine võib põhjustada vaagna(põhja) piirkonna sümptomite ägenemist. Füsioterapeut aitab alustada lihtsamatest baasharjutusest, et järk-järgult treenides keha koormusega harjuks. Soovi korral jõusaali baasharjutuskava läbi tegemine ja nõustamine või ettevalmistus kõrgema intensiivusega treeningu (jooks, hüpped) juurde liikumiseks.
- Enne operatsiooni füsioterapeut juhendab ja aitab treenida kere- ja/või vaagnapõhjalihaseid.
- Pärast operatsiooni aitab füsioterapeut taastumisega (eesmärk on taastada tervise endine seisund ja valuvaba liikumine).